Täitsa kogemata õnnestus ikkagi fotojahtida: VALGUS suveöös

Kesköö paiku ei olnud mul veel aimugi, et ma umbes täpselt tunni aega hiljem Paldiski lähistel loojangukuma imetlen ja pisut hiljem päikesetõusu pildistan. Aga et Wildil oli enam-vähem kõigest kopp ees ja mina olen peaaegu alati valmis imelikul kellaajal kolama tulema, siis nii just läkski.

Üldse oli tõsiselt tore öö uitamiseks. Eks neid päikeseloojanguid ja -tõuse ole ju nähtud ka, aga niisugust udu, nagu meile tagasiteel kusagil Keila kandis ette jäi, ei näidata üldse sageli.

Eelmise nädala fotojahi jaoks on need pildid, tõsi küll, paari tunni jagu hiljaks jäänud…

Täiendus: Tuli veel üks tore seik tänasest hommikust meelde. Nimelt: Wild arvatavasti vihkab oma autosid, sest miks ta muidu järjekindlalt neid mulle lõhkuda pakub. Mul nimelt pole ega ole kunagi olnud sihukest pisisasja nagu juhiluba. Automaatkastiga aparaati õppisin eelmisel suvel juba mõnevõrra juhtima, aga manuaalkastiga auto või kosmoselaev – vahet pole – nendega ma lihtsalt ei saa hakkama. Täna hommikul siis proovisin üle väga pika aja manuaalkasti, lasin endale kenasti ette lugeda, mis järjekorras pedaalid käivad, et süüde tuleb enne liikuma hakkamist sisse keerata ja käsipidur maha võtta ja mispidi käike vahetatakse. Üritasin kümme korda autot käivitada, aga nagu sidurit lahti laskma ja gaasi vajutama hakkasin, nii suri auto välja, kümme korda järjest, ilma liialdamata. Üheteistkümnes kord läks korda, nimelt sain isegi aru, et gaasi asemel piduripedaali tallamine autot edasi ei vii

Sildid: Fotojaht