Sürr sünnipäevahommik

Wild küsis, kas ma tigu tahan. Ma ei saanud esimese hooga aru, et mis mõttes tigu, ma põhimõtteliselt söön neid küll, aga eriline fänn ei ole. Wild pole senini ka eriliste gurmaanlike kalduvustega hiilanud. Selgus hoopis, et ta pidas silmas tigu kui lemmiklooma, sellist, kes sööb salatit ja kasvab umbes peopesa suuruseks. Nojah, tahan vist küll, täitsa tore loom tundub.

Hiljem tegelesin mina kringli tellimisega ja Wild seale saia röstimisega, mille käigus pruunistus ka minu viimane suitsupakk. Mul on nimelt köögis vähe ruumi ja seetõttu pistan vahel suitsupaki laua pealt eest ära rösterisse. Tegelikult on imelik ainult see, et sihukest lugu varem juhtunud ei ole. Nojah, päris põlema see ei läinud ja sigareti maitseomadustel pole ka viga midagi, ainult pakk näeb kole ja kõrbenud välja.

Siis sain teada, et isegi sünnipäeval või töö tegemine meeldiv olla, kui üle väga pika aja on lõpuks pingutused vilja kandnud, aga tööst ma siin ei blogi ega kavatse sellest täna rohkem isegi mitte mõelda.

Edasi tuleb üks kena vaikne kohviõhtu nagu vanainimesele kohane ja homme… möhöhöö…. same näha

P.S. Ma ei tea, kes selle pildi autor on, aga loodan, et ta ei pahanda.