2012: kõige vingem kräpp

2012 (2009)

Sai siis lõpuks see kauaoodatud ning kuluaarides juba kõvasti piki päid ja jalgu saanud linateos eile ära nähtud. Süžee võiks kanda Kõikide Katastroofifilmide Klišeede Ema austusväärset tiitlit ja igasugu loogika- jms vead on sedavõrd lapsikud, et mõnda neist suudab peadpööratavale tempole vaatamata ikkagi märgata. Kaks tundi filmist moodustavd tõsiselt vinged vaated ja eriefektid, kohati on pigem tunne, et vaatad pealt, kuidas keegi üsna kõval levelil arvutimängu mängib. Sel määral kõikvõimalikke loodusseadusi eirates ellu ja suhteliselt terveks jääda, nagu filmi kesksmeks olnud perekonnaga juhutus, on reaalses maailmas lihtsalt võimatu. Samas, produtsentidel oli loomulikult vaja neid elus hoida, lihtsalt mõnel kohal oleks võinud eriefektidega koguni natuke tagasi hoida (vaat seda ütlen ma küll väga harva).

Kokkuvõtteks: sisutu ja halb film, aga ikkagi väga vinge kah. Minus peituv poisike aplodeerib igale filmile, milles on toredaid suuri plahvatusi ja kus maailm ilusti ära lõhtukase. See film seadis lati nii kõrgele, et annab ikka ületama hakata. Mida keegi loodetavasti varsti muidugi teeb

Sildid: 2012