Fotojaht: vanad ja väsinud masinad
Kas mäletate veel seda aega, kui suhtlemine tähendas põhiliselt lauatelefoni ning vaid üksikutel õnnelikel oli tellisekujuline mobiil, kõige vingemaid esitlusi tehti grafoprojektoriga ning korralik monitor võttis enda alla terve laua? Natuke retrot seekord.
Einojah
Kahtlemata on väga normaalne neljapäeva öösel mööda linna rallida, terava tipuga fooliumist müts peas ning Statolilist läbi luugi piima osta. Aga Tallinn ongi ju nüüd tore jabur linn. Hendrik Normann läks MUPOsse, Millingule võiks tasakaalu mõttes KAPOs miski koha leida, et ogarus kohalikult ka riigi tasandile levida saaks. Tänapäeval ei ole vaja kaine peaga ajalehti lugeda.
Nädalavahetuse kultuurisündmusest, natuke nihilistlikult
Jõudsin lõpuks kinno The Metropolitan Opera etendust vaatama. Aida poleks küll ooperitest mu esimene valik olnud, mitu korda erinevas esituses varemgi nähtud ja kuulatud, aga oletasin, et MET suudab laval midagi üsna vaatamisväärset korda saata. Ja tõepoolest – sedavõrd mastaapseid dekoratsioone olen senini vaid rokk-kontsertidel kohanud. MET on muidugi suur ka, meie pisikesest Estoniast mahutab saal vist oma 8 korda rohkem inimesi. Veel vingem lavakujundus saaks olla veel vaid Giza platool päris püramiidide taustal, kus seda ooperit vist ka jätkuvalt korra aastas mängitakse.
Kino ja teatri kombinatsioon on minu arust ikkagi pisut veider, aga samas – kui selliseid ooperiülekandeid ei oleks, kui sageli (kui üldse) ma METi etendusi näha saaksin? Popkorni kino-ooperi ajal õnneks ei müüdud ning publik oli samuti tavakinost viisakam.
Kõige kummalisem asi üldse oli minu jaoks peaosaliste välimus. Jah, ma tean, et enamus maailma kuulsaid tenoreid on pehmelt öeldes natuke ülekaalulised ning suure teatri lavale pääsevad tõelised tegijad, mistõttu neist enamus ei saa olla noored ja ilusad, aga siiski. Kui ülimalt dramaatilise armukolmnurga kõik osalised on julgelt sada kilo ülekaalus ning hilises keskeas, siis toimuva tegelikku traagikat on raske tõsiselt võtta. Tünjas sõjapealik ettevaatlikult (sest riietus on ka suur ja raske) üle lava oma samasuguse eluarmastuse poole veeremas on lihtsalt väga naljakas vaatepilt. Sinna juurde võib veel ette kujutada armukolmnurga kolmandat osapoolt – parajas vanaemaeas naisisendit – hiilimas dekoratsiooni taga, kuhu ta ennast hästi varjama ei mahu ja situasioonikomöödia ongi täielik. Õnneks on ooperi mõte siiski eelkõige muusikas.
M A S E N D A V
Ja saigi taas kinnitust kurb tõsiasi demokraatia olemuse kohta: keskmine valija on rumal, aga aktiivne. Vastik. Kui see võimalik oleks, siis võtaksin oma kaks maja ja krundi selga nagu tigu ning koliksin Tallinnast lihtsalt minema. Neid omavalitusi oli ju ka üksjagu, kellel seekord paremini läks.
P.S. Larko, 12 points. Tõepoolest, kes siis veel?
Mummy an’ the Armadillo
Mummy an’ the Armadillo (2004)
A young woman stops at a rundown roadside diner during a dark and stormy night which sets in motion a series of events that bring out dark secrets, psychological quotes, and more.
Väheke veider, aga täitsa vaadatav film, mis algab, nagu üks klišeeõudukas kunagi, ent osutub siiski millekski natuke huvitavamaks.
Jumal tänatud, tuvid on alles
“Tuvikesed” on päris palju aastaid olnud minu õhtute lahutamatu osa. Ma ei teagi, kui mitu korda ma enamusi episoode näinud olen, ilmselt ikka päris mitu. Wikipedia andmetel on “Tuvikesi” 11 hooaja vältel filmitud kokku 262 osa, nii et lõpuks tekibki tunne, et tuvid – see on midagi igavest. Mis selle sarja fenomen on, ei oska mina lahti seletada. Aga midagi on. Ükski teine komööödiaseriaal ei saa minu arust kultustuvide lähedalegi, ehkki mulle meeldivad näiteks ka “Two and a Half Men”, “Alf”, “Nanny” jne.
Üleeile avastasin aga, et telekava reklaamib minu lemmikseriaali viimast osa ja tuiskasin ehmatavat avastust W-ga jagama.
Mina: Kas sa kujutad ette, “Tuvikesete” viimane osa on täna. V I I M A N E !
W: Appi! Mis nüüd saab? Mida me õhtuti vaatame?!? (peaaegu lohutamatu kurbusega hääles)
Mina: Mhh. Ma ei tea. See ei ole üldse võimalik, et tuvid kunagi otsa saavad. (varjamatu kurbusega) Kle, äkki on telekavas midagi valesti? (väike lootusekiir paistab mustade murepilvede vahelt) Mhh. Kõik on õige. (kiireke kukub plärtsatades mureookeani ning upub) Aga äkki hakkavad otsast peale, kohe homme? (ma ise ka ei usu ennast) Ohoo, ja hakkavadki!
Nii me siis olemegi kaks õhtut järejest tuvide päris esimesi osi vaadanud – Peg ja Al näevad neis harjumatult noored ja siledad välja. Nad veel söövad, seksivad ning pesevad isegi pesu. Elu on jälle täitsa lill.
Valitud!
Elektrooniliselt, aega läks umbes 3 minutit. Ehkki valimised.ee lehel hääletades tuleb seekord ka miski 2,5-megane rakendus alla laadida, töötas kõik sujuvalt. Natuke joriseks küll sel teemal, miks see tarkvara Firefoxiga ei toimi, aga korraks IE käivitada pole kah kõneväärt ajakulu. Igatahes pole ID-kaardi omanikel minu arust küll ühtki mõistlikku vabandust, kui nad oma valimisõiguse realiseerimata jätavad.
Kuhu panna moos?
Viimasel ajal koguneb mu elamisse (või selle lähedusse) igasuguseid huvitavaid asju juurde. Täiendunud töörista- ja ma-ei-tea-mille-kõige hulgaga pööningul pole ma tegelikult isegi eriti kursis. Pole põhjust, seal hoiavadki sõbrad juba ammusest ajast vajadusel igasugust kraami: autokummidest alates ja kolimsest aastateks mahaununenud kastidega lõpetades.
Aga nüüd on siin moosiuputus. Palju moosi on iseenesest muidugi tore, aga kuhu see kõik panna? Juba täidetud purke on miski kümmekond ja lisa tuleb veel
W ütleb, et moosi tuleks siiski enam-vähem jahedas hoida, mistõttu köögikapp moosilaoks ei sobi ja trepikojas külmuks purgid lihtsalt ära. Külmik on aga imetilluke, tegelikult moodustab mu köögi söögitegemise funktsioonidega osa lihtsalt miniköök, ehk siis sihuke kuubik, millesse on sisse ehitatud kraanikauss ja umbes 80-liitrise mahutavuse külmkapp sümboolse sügavkülmaosaga. Mingi väga mõttetu nõudepesumasina moodi käkk oli ka, aga selle viskasime juba ammu välja.
Ühesõnaga, minu mõnus väike poissmeheelamine on hakanud ootamatult koduperenaiselike probleemide otsa põrkuma
Aga arvestades muidu sürri elu siin (D.Durrelli “Minu pere ja muud loomad” sobib päris hästi kirjeldama pidevat pisikest kaost, najakaid hajameelseid vahejuhtumusi, 24/7 näljaseid loomi , peedist pesumasinale trumli tegemist – soovitavalt kõige ogaramal ja ebasobivamal kellaajal – ja nii edasi) , siis küll moosimure ka mõnel tavatul, aga tõhusal viisil lahendatud saab
Või noh, moos ise on ju tegelikult puhas rõõm.
P.S. Pildil on tänane saak: kuus purki õunamoosi kreekidega, röstsaia peal maitses megahea…
Viimati arvatud
- F.B.I. teemal Masu ei ole kõikide inimeste moraalile siiski hävitavalt mõjunud Vaikne kiunatus...
- Juta teemal Valge kaabuga kiilakas Saffik ja palju daame Sa vist sattusid õnnelikule hetkele, kui ma galeriid uuendasin, nii et mõneks ajaks jäi vaba ligipääs.
ZenPhoto kaotas versiooniuuenduse käigus lihtsalt .htaccess faili ära
Nüüd peaks küll olema ilma paroolita kinni mis kinni
Tänan teavitamast
- a teemal Valge kaabuga kiilakas Saffik ja palju daame ma peaks siinkohal mainima, et ei ole need pildid nii valitud inimestele ühti. mina nägin ja pässvördi või asja ma pole Sult saanud ... äkki peaks seaded üle vaatama? =0)
- Morgie teemal Tervitan naistepäeva puhul kõiki, kes ennast sellest puudutatuna võiksid tunda nii art plakat
aga memmekese samovar läks katki, sellest on kahju - Aleksander Kaasik teemal Tervitan naistepäeva puhul kõiki, kes ennast sellest puudutatuna võiksid tunda Õnneks toob masu naised kööki tagasi ja võimaldab nautida naiselikku väledust kohmakama mehe ees.Ei taha solvata neid mehi, kes ise muust ei unistagi, kui köögis olla. Millega ei saanud hakkama isegi mitte sotsialismi lõplik ja täielik võit, ei saanud hakkama ka Ansip meid rikkana ja köögist vöörutatuna presenteerida. Oleme tagasi ise moosi
Viimati kribatud
- Masu ei ole kõikide inimeste moraalile siiski hävitavalt mõjunud
10. märts 2010 - Tervitan naistepäeva puhul kõiki, kes ennast sellest puudutatuna võiksid tunda
08. märts 2010 - Valge kaabuga kiilakas Saffik ja palju daame
07. märts 2010 - Always Look On The Bright Side of Life
04. märts 2010 - Pokker heas seltskonnas – parim asi külmal talveõhtul
28. veebruar 2010
Rubriigid
- Elust enesest (263)
- Filmimärkmed (74)
- Foto (106)
- Kamarajura (79)
- Muusika (42)
- Päevakaja (81)
- Reisimine (10)
- Testid ja blogipallid (53)
- Veeb/Disain/Soft (28)
Blogirull
Täna aasta tagasi
- Postitusi ei leitud
Otsi blogist
Minu teised asjad
- PILDIGALERII
Reisipildid, loodus ja tabatud hetked - SELTSKONNAPILDID
Parooliga kaitstud galerii - kui uudishimu tapab, küsi salasõna
Leia mind mujalt
- Del.icio.us viited
- Youtube lemmikud
- Friendfeed
- juta(ät)planet(punkt)ee
Copyright & info
- Blogis on hetkel 680 postitust, 1,449 kommentaari, 10 kategooriat ja 148 silti
- Fotod on autorikaitse objekt. Mistahes materjalide kasutamisel mistahes viisil palun viita autorile! Plagieerimise ja loata kopeerimise eest kaitstud Copyscape poolt.


War of the Worlds 2: The Next Wave (2008)